Film: Welcome to Zombieland

Hinne: 8/10

Tore, et ameeriklaste eurooplastelt ideedeviksimisest (Shaun of the Dead) midagi head ka teinekord tuleb. Mõnus vahepala seltskondlikuks vaatamiseks. Meie kolmene kriitikute seltskond sai hea kõhutäie naerda. Lõpp oli veidi liiga "Ameerika", aga kõik eelnev paneb selle andestama.

Saiaretsept

Sõelu jahu ja lahusta pärm väheses vedelikus.

Piim või vesi soojenda kuni 35°C-ni, selles lahusta sool ja suhkur.

Vala jahu segamisnõusse, lisa vedelik koos lahustunud suhkru ja soolaga ning alusta taigna segamist.

Lisa munad ja kui taigen on osaliselt segatud, ka lahustatud pärm.

Sega taigent nii kaua, kuni ta enam käte või taignanõu külge ei kleepu. Segamise lõppjärgus lisa rasvaine.

Taigna liigne segamine muudab selle uuesti kleepuvaks.

Segatud taigen kata rätiga ja pane kerkima. Kerkimiseks sobivaim temperatuur on 35-40°C. Kerkimisajaks arvesta 2-3 tundi.

Normaalselt kerkinud taigen on mahult suurenenud 2 korda ja pärast sõrmega taignale vajutamist tasandub lohk aeglaselt. Vähe kerkinud taigen kerkib pärast sõrmega vajutamist kiiresti tagasi. Üle kerkinud taigen ei tasandu pärast sõrmega vajutamist, taignal on ebameeldiv hapu lõhn. Töötlemisel taigen rebeneb.

Kui soovid valmistada suure rasvasisaldusega tooteid, siis määri osa võid pärmitaigna lahtirullimisel taigna vahele nagu lehttaignal.

Vormitud saiadel lase küpsetusplaadil soojas ruumis kerkida, kattes küpsetusplaadi puhta rätiga. Kerkinud saiad määri pealt munaga ja küpseta, olenevalt toote suurusest, 200-260°C juures.

Väiksemaid tooteid küpseta kõrgema temperatuuri juures, sest nad kuumenevad kiiresti ja ei jõua enne kooriku tekkimist ära kuivada. Tavalist saia küpseta temperatuuril 200-250°C.

Film: Harry Potter 6 - The Half-Blood Prince

Hinne 3/10

Pandoora laegas, mille muidu nii hea raamat/film: Lord of the Rings avas - triloogiad, on muutunud iseenda paroodiaks. Käes on fantaasiafilmide aeg, millel ei ole ei algust ega lõppu. Põhimõtteliselt on tegemist väga kalli seriaaliga, mille uut osa tuleb aasta otsa oodata. Kui ennevanasti pidid heale filmile, halva järje tegijad hirmsasti vaeva nägema, et kangelasi ellu äratada ja uusi takistusi nende ette seada, siis nüüd on iga eelnev film, järgneva ettevalmistus. See oleks nagu seista kolm tundi järjekorras, teada saamaks, et pead homme tagasi tulema.

Film: American History X

Hinne: 6/10

Tegijad on võtnud ette suhteliselt riskantse töö, rääkida tänapäeva "demokraatliku" ühiskonna ühest tabuteemast - neonatslusest. Lugu 21 sajandi vähemuse - heteroseksuaalse, valge mehe meeleheitlikust katsest ennast oma kodukandis kehtestada. Filmi eheduse röövib kohustuslik moraalitsemine. Lõpuks saab vaatajale selgeks, et neegrid on heasüdamlikud inimesed kelle roll on valget inimest kaitsta ja skinheadid moraalitud ja kindla sihita vanglavägistajad.

Film: State of Play

Hinne: 6/10

Mõnus poliitiline thriller. Ei keeranud vinti üle, ega olnud ka liialt ettearvatav. Isegi kivinägu Affleck suutis oma rolliga enam-vähem hakkama saada.

Surematud eurooplased

Tänane Postimehe veebikülg teatab rõõmusõnumi, et Eesti sündimus on Euroopa suurim. Kahtlematta on see meile, kes me viimasel ajal palehigis lapsi treinud oleme, suureks tunnustuseks. Kuid nagu iga iibeteemaline artikkel peab ikka mustades toonides lõppema. Nimelt on meil ka Euroopa suurim surevus.

Mis asi on suurim surevus? Kui suurim sündide arv on muutuv näitaja, mis sõltub sellest kui palju lapsi eostatakse, siis peaks pikas perspektiivis surmade arv võrduma sündidega. Olgu, kui mõni kaheksakümneaastane just see aasta ei sure, siis lõpp talle igal juhul saabub. Seega peaks võrdluseks tooma ikka eelmiste aastate sündivust. Kui see aasta sündis 12000 siis näiteks 2002 8000 (viimane arv laest võetud). Nii moodustuvad graafikud läbi aja ja sealt näeb reaalset demograafilist muutust.

Oletame, et kõik surijad paneksid kogu oma energia mängu ja peaksid terve järgmise aasta vastu (hüpoteetiline teooria). Samas sünniks ainult üks laps. Mis tulemuse saaksime? Hurraa! Iive on positiivne. Ainult pikemas perspektiivis sureme välja. Aga mis sellest - täna saame end numbritega lohutada.

Urmas

Mida ma ometi mõtlen?

Mu onu rääkis kunagi, et kõik mehed kes sõidavad diisel-autodega on traktoristid ja prantsuse autod on vaid opakatele. Nüüd sõidab ta diisel-Renault'iga. Mina, kes ma olen blogijatesse alati kerge irooniaga suhtunud - tegin endale BLOGI..

Mul pole veel õrna aimu mida ma sellega peale hakkan ja kas sel on üldse jätkusuutlikust. Ainus mis on kindel, et miski mu kuklas ütles, et ma pean seda tegema. Pahatihti on mu kuklatundel õigus, aga mine tea - ehk veab nüüd alt.

Urmas